Tänane postitus on Pildid.
Kindlasti postitan veel ja veel pilditöötlusprogramide ja erinevate minu jaoks olevate innovaatiliste lahenduste kohta, aga tänase postituse teen selleks, et lõpuks kuskilt alustada ja enda mõtted kirja panna.
Mina kasutaksin kindlasti õppeprotsessi läbi viies erinevaid pildimaterjale. Eriti mugav on tänapäeval kasutada veebiavarusi, et leida sealt erinevaid vajaminevaid digitaaseid pilte. Kui pole aega ise pilte valmis teha või ma ei tunne end kõige enesekindlamalt oma oskustes, siis alati saab kõik vajaminevad juhendid piltide töötlemiseks või ka juba varem valmis tehtud pildid veebist üles otsida. Muidugi oleks kõige kasulikum, kui ma töötleksin ise kõik pildid ise, aga mõnikord ma ei tee seda. Kihvt lahendus, mille peale mina polnud varem tulnud on see, et tegelikult saab googledada ka pilte: http://www.google.com/imghp
Aga lasteaias kasutaksin digitaaseid pilte kindlasti selleks, et jäädvustada olnut, tuletada meelde ja võrrelda olnut praegusega. Teeksin blogi, et õpetajad, lapsevanemad ja ka lapsed saaksid oma arengut näha. Rühmas laseksin lastel ise fotokat kasutada. Praegu ma lasteaias ei tööta, nii et teooria võib ju hea olla, aga praktikas ma oma ideid proovinud veel pole:) Kuigi kodus ma luban oma viieaastasel pojal fotokaga pildistada ja ta saab sellega väga hästi hakkama.
Kindlasti kasutaksin lasteaias laste pildistatud või joonistatud pilte puzzledena. Põhjuseid, miks soovin pilte hakata puzzledena välja printida on mitmeid. Neid kokku pannes jäädvustub pilt paremini mällu, neid ära raamides saab jällegi tekitada pildi autorile hea tunde. Puzzlesid saab tellida erinevates suurustes, nii et lihtne on järgida lapse arengut, kui ta on võimeline aina keerukamaid puzzlesid kokku panema. Puzzlesid saab printida erivate suurustena ja materjalidele. Puzzlede kokkupanek õpetab lastele püsivust ja eesmärgistamist. Veel saab puzzlede abil teha erineva raskusastmega matemaatilisi mänge, nt saab lasta lastel ka ise pilt puzzleks lõigata, kui öelda, et lõika see pilt kaheksaks väikeseks tükiks. Siia lisan ka paar linki võimalustest, et kus saab pilte puzzledeks lasta teha: http://netikink.eu/puzzled/48-pusle-a4-120-tukki.html ja http://www.fotomeened.ee/
Ma läksin nüüd natuke vist liiga hoogu puzzledest :). Ma olen tegelikult pilte kasutanud päris tihti ka sellistel puhkudel, kui tean, et verbaalne info lihtsalt v-o ei jõuaks mu pojani. Aga visuaalselt saan palju kiiremini ja täpsemalt mõnest konkreetsest asjast temaga rääkida. Nt kui mu poeg küsib: “Aga milline loom see ninasarik on?”. Võin ju seletada talle, aga palju kergem on mul näidata talle pilti ja küsida, et mida tema seal näeb ja siis suunata tema tähelepanu neile detailidele, mida tema esmapilgul tähele ei pannud. Mõnikord on mul aga tunne, et lapsed on tänapäeval nii palju näinud ja et väga raske on neile midagi uut näidata, sest tihti kuulen ma hoopis seda, et nad ütlevad näiteks: “Jah, ma olen on seda juba Jänku-Jussi multikas näinud”. Minu esimene reaksioon ja mõte kui sellist vastust kuulsin oli selline, et mida uut saan mina neile üldse pakkuda. Appi, nad teavad juba kõike! Aga tegelikult on hea mõnikord asju üle korrata. Ja päriselt kohal olemine ja pildi pealt nägemine on kaks erinevat elamust.
Ja seepärast ma tahaks hirmasti juba ühte praktilist õppetundi eelkooliealiste lastega läbi viia. Sooviksin teada ja aru saada, kuidas lapsed virtuaalse ja reaalse maailma erinevusi näevad. Ülesanne on selline, et algul teeksin sissejuhatuse ja paluksin neil lahti seletada, mida tähendab nende jaoks virtuaalne maailm ja mida päris maailm. Siis jätkaksin sellega, et räägiksin, et teatud aja pärast minnakse koos muuseumi. Uuriksin, et mida nad muuseumite kohta teavad ja tekitaksin huvi muuseumisse mineku kohta. Enne muuseumi külastust näitaksin lastele ka Jänku-Jussi multikat Kadrioru kunstimuuseumist: http://www.youtube.com/watch?v=Z-S9JzKEATk. Peale video vaatamist seletaksin, et tahan teha ühe eksperimendi, mis seisneb selles, et palun neil võrrelda kahte elamust. Et nad võrdleksin peale muuseumi külastust, et kuidas virtuaalringkäik muuseumis erines reaalsest muuseumis käimise kogemusest. Arvan, et sellises eksperimendis osalemine on huvitav nii lastele kui ka minule.